"Tule aga tule veel üheks talveks kooli …" - artikkel Õpetajate Lehes

Meie praktikate koordinaator Piret Paluteder kirjutas Õpetajate Lehte artikli seoses kutsevaliku aasta, NEET-noorte olukorra ja CODE projektiga, milles Tartu Kunstikool osaleb. Loe alt lähemalt, mis see CODE on ja millise kogemuse said sellest noored! 

Sisseelamise talgud Lutsu talus Otepää vallas. Fotod: Tartu kunstikool
Sisseelamise talgud Lutsu talus Otepää vallas. Fotod: Tartu kunstikool

Tule aga tule veel üheks talveks, kui võimalik, mis sest, et suur poiss oled!“ julgustas õpetaja Laur „Kevades“ igasuguses mõõdus ja vanuses lapsi koolis jätkama. Sedasama teevad kutsekoolid Eestis, kui kutsuvad veel aastaks või pooleks kooli 15‒29-aastaseid noori, kes ei tööta, õpi ega osale ühelgi kursusel.

Niisiis oodatakse kooli noormehi ja neidusid, kel mingil põhjusel haridusteel sein ette tulnud. Mitte midagi tegevaid noori, eluseiklejaid, üksikvanemate lapsi, lastekodu kasvandikke, maapiirkondade noori, väikelastega kodus olevaid isasid-emasid, vabatahtlikke ning mittevabatahtlikke, töötuid ja mitteõppijaid, perekonna eest hoolitsejaid, haigustega kimpus olijaid, töötuid immigrante, koolist väljalangenuid, puuduliku keeleoskusega (näit uussisserändajad), liikumis- või vaimupuudega isikuid. Neid kõiki ühendab lisaks vanusele fakt, et nad (praegu) ei õpi ega tööta. Järjest enam on mitteõppivaid ja -töötavaid noori ka kõrgkooli lõpetanute või seal õpingud katkestanute seas.

Kui palju on selliseid noori Eestis? Arv muutub vastavalt majandusoludele, aga 2015. aastal ei töötanud ega õppinud meil 29 200 15–29-aastast noort. Kui võtta ainult registreeritud töötud vanuses 16‒24, oli neid 2020. aasta septembri lõpus 5900 (EPL, 27.10).

Euroopa riikidel on erinevad murelapsed

Praegu on Eurofound 2020 andmetel Euroopa Liidus 15–29-aastaste hulgas NEET-noori (not in education, employment or training, mittetöötavad ja -õppivad noored) 14,2%. On mõistetav, miks viis riiki ‒ Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Rumeenia ja Läti ‒ on pead kokku pannud ja asunud üheskoos mõtlema välja lahendusi, kuidas noori aidata.

Lätlaste MTÜ Palidzesim on spetsialiseerunud peamiselt intellektuaalsete ja füüsiliste erivajadustega lastele ja noortele. Bulgaaria ja Eesti (Tartu kunstikool) sihtgrupp on põhjusest sõltumata mitteõppivad ja töötud noored. Rumeenlaste tähelepanu on kõikidel noortel ning nende õiguste propageerimisel ja kaitsel, sh tänavalastel. Itaalia Cursi linnavalitsus keskendub ääremaastunud piirkondade noorte takistustele tööturule suundumisel. Itaalia Alternata MTÜ tegeleb sotsiaalses riskis olevate linnanoortega.

CODE (Competence Opportunities for Digital Employment) on kolmeaastane rahvusvaheline ettevõtmine, kus töötatakse välja õppekavad riski- ja NEET-noorte jaoks. Lisaks erialaõppele sisaldavad need toetavaid koostisosi (õpi-, suhtlus-, tööoskused, ettevõtlikkus jne), mis kõik sobituvad kokku nagu kvaliteetne pusle. Meditsiinis patsienti ravides ei tegelda ka ainuüksi haigusnähtudega, vaid uuritakse toitumist, pereelu, meeleolu ja töörežiimi ehk kogu tervikut. Väljaõppega seotud projektid haaravad endas samuti inimest tervikuna (õppimis-, suhtlemis-, erialaoskus, majanduslik tugi jne). CODE saab rahastuse 2 300 000 euro väärtuses Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetusprogrammi „Noorte tööhõive“ fondist.

Projekt nagu rammus rosinasupp, mitte mõni lurr

Mida CODE sisaldab?

Õppimise oskust ehk kuidas aidata end olukorras, kui on vaja näiteks süveneda uurimismaterjali veebilehel, aga istuv asend on vaevav ja uni tuleb peale. Samas mine ainult oma seltsielu kanalitele, oled kohe värske nagu kurgike! Miks see nii on?

Isiksuse arengut ‒ õppija tahab leida oma kirge ja tõelisi andeid. Kogu isiksus teeb õppides muutuse läbi. R. Tokko raamatu „12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma“ jaoks tehtud küsitlusest selgus, et pärast kooli tuntakse kõige suuremat puudust sellest, et ei teata midagi iseendast ega oma võimetest. Mida ma teha tahan? Miks ma nii või naa käitun? Milline suhtleja ma olen? Oma kogemusest coach’ina tean, et õppijatel on kõige keerulisem vastata küsimusele, mida nad päriselt, südamest tahavad. Vastamine nõuab enda sisse vaatamist. See on pikk protsess ja toob kaasa mitmesuguseid emotsioone. Ei osata näha kooli oma elu osana. Kui elu on ainult väljaspool kooli, siis jääb selleks vähe aega järele.

Codekad ehk CODE projektis pooleaastase kujundusgraafika kursuse lõpetanud hindasidki kõige kõrgemalt isiksuse arengulisi tegevusi.

Lovisa: Kõige paremad olid iga kahe nädala järel toimunud vestlusringid, mida juhendas sotsiaalpedagoog Anton Aunma. See oli mul esmakordne selline kogemus, rääkimise koht, mis võiks kõikides koolides olla. Räägiti lahti kõik mured ja rõõmud, see oli sotsiaalsete oskuste õppimine, vahel ka hirmutav ja ebamugav. Nagu Anton ütleb, pole teatud ebamugavus õppimise juures halb. Muidu ei saa arugi, et oled midagi õppinud, et on toimunud muutus.

Elisabet: Peamine oli grupitunne. Sain teada hirmu neli põhivormi.

Rainis: Mulle meeldis, et kui kool algas, siis lendasime Tartust minema, sõitsime grupiga kolmeks päevaks ja kaheks ööks nn talgutele Lutsu turismitallu Otepää vallas. Saime jalutades, talutöid ja ise süüa tehes ning loovmänge mängides omavahel tuttavaks. Sain palju häid mälestusi võrreldes seniste koolidega. Tavaliselt on nii, et kui esimestel päevadel on asi halvasti, siis nii jääbki. Siin pidime igal juhul üritama suhteid luua. Kui kursusega läbi ei saa, siis ei saa ka õppetööle keskenduda. 9. klass läks mul selle tõttu täitsa untsu. Siin läks mul paremini kui põhikoolis.

Eleri: Tulime siia vabatahtlikult. Kui esimesel päeval sisse tulin, mõtlesin, et nii jubedad inimesed, lähen kohe minema. Ma ei oleks vabatahtlikult suhtlema hakanud, aga see rääkimise ja koos olemise meetod pani sundolukorda ja õpetas õnnestumist. Käisin korralikult kohal, aga kui õpetamise meetod ei meeldinud, siis ei tahtnud tulla. Kui olen hiljaks jäämas, siis ma ka ei tule kohale. Olen kuri ja säästan teisi oma meeleolust.

Rainis: Meie mentor Toomas Loide helistas iga kord hommikul üle, kui me ei tulnud kohale ega olnud öelnud, et ei tule. Ta alati helistas. Vahel oli see tüütu, aga tagantjärele mõeldes, oli see väga hea, isegi vajalik. Toomas, tänan, et helistasid!

Kas niimoodi rääkides õpitaksegi?

Kas nii ka saama?“ Lible: „Ikka saama!“

Anton: Inimsuhete õppimine koolis on põhiline. Oskused ja teadmised ainult toetavad neid. Oluline on enesekindluse kogumine. Võimalikult turvaline grupp toetab enesekindlust. Sellises grupis saab seda hakata üles ehitama. Uurige ka pärast kursust vastastikku, kuidas teil läheb. Sageli on näiteks nii, et hiljem minnakse klassikokkutulekule hea meelega siis, kui kõik läheb hästi. Pole vaja kokkusaamisi vahele jätta ka siis, kui kõik ei lähe hästi.

Projekti õppekava arendaja Marta Peebo: Suhtlemisoskus oli kõige olulisemas fookuses. Õppijale tuleb anda aega, et ta hakkaks meeskonda usaldama. Paljud viibisid enne kooli üksi kodus virtuaalmaailmas ehk olid n-ö inimlikus isolatsioonis. Toetusmehhanismid on olulised: näiteks sotsiaalpedagoogi pidev töö grupiga. Oma tugevuste väljaselgitamisega tegeleti palju. Päevad olid pikad. Kella 9‒13 oli sisustatud aeg ja pärast oli võimalus viibida kooliruumides, et teha koos oma asja. Algul seda ei kasutatud. Hiljem, kui oldi tuttavamad, ei peljatud seda enam teha.

Tahad, oleme koolis käies rohkem koos? Tahan!

Kutsevalikut pole kunagi liiga palju

Kuna noored (vanad ka!) sageli ei tea, mida tahavad, ei ole kutsevalikut kunagi liiga palju. Anna võimalus proovida erinevaid asju ja inimene oskab paremini valida. Õppijad said proovida mitmesuguseid kujundusgraafilisi töid jaanuarist kuni juunini 2020. Uus grupp saab jaanuarist juunini 2021 õppida 3D-algoskusi. Nad ei ole lihtsalt projektis osalejad, nad on päris õppijad, päriselt kooli õppijate nimekirjas ja saavad kutsevaliku aasta 2. astme tunnistuse.

Elisabet: Olin just oma eelmisest koolist välja kukkunud – vaatasin netist CODE kursuse kuulutust ja tulin. Ema küll ei lubanud kunstikooli tulla, sest teine kool jäi pooleli. Tänu kursusele sain aru, et kujundusgraafika pole minu jaoks. Enesest arusaamisele aitas kursus kindlasti kaasa. Kujundamine pole minu ala, aga fotograafia ja lugude kirjutamine mulle meeldib. Samas olen väga uhke, et olen õppinud kujundusgraafikat, et tegin sellise kursuse läbi. Kujundusgraafika on ikka rohkem mu hobi, üldoskus ja lisaväärtus. Tänavakunstist inspireeritud mängukaartide kujundamine oli mulle tõeline egolaks, sest nii võimas asi sai valmis. Kaartidel olevad pildid on minu töödeldud! Sain rakendada oma oskust ja asi sai valmis. Loominguliselt saime end välja elada, seinu sodida jne.

Karl: Olin just eelmisest töökohast ära tulnud, tundsin, et minus on rohkem potentsiaali. Üldkunstiained tõid mind pehme maandumisega kunstimaailma tagasi. Praegu teen kujundustöid üksikutele klientidele ja proovin lõpetada täiskasvanute gümnaasiumi. Kutsevaliku aasta 2. astme tunnistusest oli juba kasu. Sain täiskasvanute gümnaasiumis kaks valikainet sellega ära arvestatud. Kursuse lõpetasime portfoolioga, seda täiendan ka tasapisi. Loominguliselt kõike endast välja ei pannud, midagi jäi ikka sisse ka.

Grete: Pärast kursust läksin edasi õppima Tartu kunstikooli kujundusgraafikuks. Sisse elada oli tänu CODE-le kergem. Tegin muusika ja kunsti valdkonnas baka ära, aga siis sattusin segadusse, ei osanud edasi liikuda. Pärast ülikooli olin suht lost, töötasin garderoobis. Ma ei otsinud aktiivselt, see kursus lihtsalt tuli mu ellu. Tänu sellele sain suuna jälle kätte. Pool aastat sain eriala proovida ja nüüd on julgus 2,5 aastat põhjalikke õpinguid ette võtta.

Eleri: Õpin praegu Tartu kunstikoolis stilistiks. Ilma selle programmita poleks üldse kooli proovima läinud. Oli tekkinud trots, et ei tahagi enam kooli minna, sest ei saanud mitmel korral kuhugi sisse. Olin loobunud, aga nüüd pääsesin lausa mitmesse kooli. Plaan on minna pärast Tartu kunstikooli Tallinnasse moetehnoloogiat õppima.

Rainis: Eriolukord sai läbi ja oleks tahtnud jätkata. Kursus kestis pool aastat, vahepeal oli motivatsioon maas seoses viirusega, aga lõpus oli kahju, et otsa sai. Oleks tahtnud edasi teha. Talgud ja head kursusejuhendajad – need on asjad, mis on teisiti kui teistes koolides.

Lovisa: Ma magasin tihti sisse, aga jõudsin alati kohale. Sain kunstiakadeemiasse sisse tänu kursusele.

Selle aasta novembris käivitatakse Eestis riiklik kutseõppe valikuaasta programm. Suur osa kutsekoole on pakkunud juba varem valikuaastat. Tartu kunstikooli CODE projektis välja töötatud pooleaastane isikuarengu õppekava passib kutsevaliku aastaks nagu rusikas silmaauku.

Õpetaja Laur: „Tubli! Õpi pool, aga hästi! Ja ikka pea püsti! Julgelt ja rõõmsalt edasi!“

Kuhu Tartu kunstikoolist saadud teadmiste ja oskustega pärast pool aastat kestnud õpet edasi minna?

Õppe eesmärk on toetada õppija valmisolekut jätkata õpinguid kujundusvaldkonna kutseõppes või tööturule sisenemiseks. Jah, riikliku 2. taseme kutsevaliku aasta tunnistus on käes ja edasi võib minna Tartu kunstikooli või Kuressaare ametikooli kujunduserialadele 4. astme kutsekvalifikatsiooni saama või keskhariduse olemasolul kunstikõrgkoolidesse või ka otse tööle.

Tööturg ootab juba!Eesti tööturul on enamik tööandjaid väikeettevõtjad, loomeettevõtluses tegutsevad peaaegu kõik väikeettevõtjatena.

OSKA uuring julgustab. Kunstnike arv jääb stabiilseks, aga disaini ja kunsti tehnilisi teostajaid ning koordinaatoreid ootab ees tööjõu vajaduse väike kasv. Õppijate arv kõrghariduses on valdavalt langenud, aga kutsehariduses jäänud stabiilseks või kasvanud. Asendusvajadusest ning tööturu muutustest tulenevalt vajatakse lähema 5–10 aasta jooksul igal aastal ligikaudu 120 kunsti ja disaini valdkonna uut töötajat, 40 audiovisuaalvaldkonna uut töötajat.

Lisaks on kujundusgraafika baasoskustest saamas üldoskus, mis kulub marjaks ära igasuguse muu eriala täienduseks. Jaanuaris 2021 algav kursus annab võimaluse süveneda 3D-kujunduse maailma. 3D-kujundamine leiab rakendust aina enamates valdkondades: arhitektuur, sisekujundus, mängutööstus ja meditsiin on vaid mõned neist.

Tööleidmise toetus

Kuidas leida potentsiaalseid kliente ehk neid, kellelt tuleb raha? Igaüks tutvustas teistele oma ideid ja õpetaja soovitas, kuidas nad saaksid kunstiteoseid muuta. Rohkem osutati, kuidas kasutada sotsiaalmeediat ja internetti, et tooted saavutaks populaarsust. Sotsiaalmeedia platvormidel on oluline mõju, seepärast peavad ettevõtlushuvilised õppima, kuidas neid kasutada oma teoste müümisel.

Töötati uute arvutitega jm digitehnikaga, mis osteti spetsiaalselt selle projekti jaoks. Kui asi puudutab tööelu, siis ei saa individuaalse vestluseta karjäärinõustajaga (ajaplaneerimine, isiklike sihtide seadmise töötoad jne).

Elisabet: Hästi innustav oli sõbrapäeva kohtumine loomeettevõtja, tätoveerija Rainer Lilloga. Inspireeriv oli tutvumine Sirla Cooliga, kelle eestvedamisel toimib underground-kunsti trükkimisele pühendunud siiditrüki stuudio Mäshroom. Vestlesime stuudio tegemistest ja Stencibility tänavakunstifestivalist, mille korraldaja on Sirla olnud viimased 11 aastat. Saime teha logosid ja pilte terve seeria särkide jaoks, aga trükki läksid Loviisa särgid.

Transpordi-, majutuse- ja lastehoiutoetus, stipendium

Eleri: Kui lugesin kutset tulla pooleks aastaks õppima, tekkis mul küsimus, kuidas lubada endale õpinguid, kui ei tööta. Stipp aitas!

Rainis: Ma oleks tulnud ka stipita! Oli hea üllatus, et makstakse stippi, sest seda ei reklaamitud.

Disainmõtlemine koolide õppekavadesse

Viie osaleva riigi jaoks väljatöötatavates õppekavades on sees disainmõtlemine ehk analüütilise ja loova mõtlemise kombineerimine. Eesti koolides on disainmõtlemist valikkursusena välja pakutud ja me võiks olla rahvusvaheliselt teenäitajaks (ÕpL, 22.02.2019).

CODE projektis kasutatakse Tartu kunstikooli võimekust lahendada probleeme disainmõtlemise tööriistade abil. Selliselt muudeti eri maade 3D-kujunduse ja kujundusgraafika õppekavad ühtsemaks. Kohtumistel pakkusid iga riigi esindajad välja oma ideed ja mõtted, kuidas õppekavad toimida võiksid. Arutelu all olid ained, ajagraafikud, õpetamis- ja hindamismeetodid jne.

Valime osalejaid ehk Otsime ebakindlaid

Jaanuaris 2021 alustab Tartu kunstikoolis CODE raames juba teine kutseõppe valikuaasta kursus.

Marta Peebo: Piisab sellest, et huvilised näitavad nutitelefonist oma pildistatud fotosid või räägivad vestlusel, mis tunne on joonistada või midagi luua. On küsimuste ja vestluse voor. On kaks motivatsiooniküsimust Praegune motivatsioon ehk miks sa tahad siia õppima tulla ning tuleviku motivatsioon ehk kuidas sa tahad oma õpitud oskusi tulevikus rakendada? Otsime töötuid ja mitteõppivaid noori, kelle tulevikuplaan on segane, aga kel on soov osaleda kursusel. Elukoolis õppimine pole takistus. Otsime ebakindlaid, et neil tekiks kursuse jooksul julgus ja eneseusk meeskonnas olemise kaudu. Juurdepääs teadmistele on Eestis kõigil olemas, aga suures paindlikkuses ja võimalusrohkuses on raske orienteeruda.

Kust saadi info?

Facebookist. Lähedased jagasid, et oled töötu ja see võiks sulle huvi pakkuda, see võiks sulle meeldida. Otsiti tasuta üritusi, sündmusi ning satuti juhuslikult kursuse info peale, või juhtisid sellele tähelepanu sõbrad või lähedased.

Õppijatel oli see luksus, et nad said võtta pool aastat kooliampsuks.

Kiir: „Natuke ei saa ja palju ei taha!“

Paljudel ongi pikema aja leidmine õppimiseks raskem. Mitmeks aastaks õppima minna on keeruline, sest mõned tulid Tartusse teisest linnast ja jätsid maha oma keskkonna, sõbrad. Majandustoetus oli olemas (majutus, transport, lapsehoiuteenus jne). Korraga õppida ja töötada on raske. Isegi automaatpiloodil kodu koristamine pärast tööpäeva on raske.

Marta Peebo arvates oli selle projekti õnnestumise üks põhjus Väike Väga Hästi Toimiv Õpetajate Meeskond. Marta, Toomas ja Vladimir – kiiresti muutustele reageeriv kolmik kohandas koheselt õpet, kui tekkis mõni probleem või takistus. Suures süsteemis oleks olnud kõike raske käima saada või muuta. Meeskond, kes usaldab üksteist ja kus ei pea pikalt seletama ja tõestama, et on vaja midagi kähku ümber korraldada, kui õppijatelt või kust iganes tuleb ootamatu sisend (näiteks viirus!).

Õpime õpetades

Vladimir Brovin: Otsime pooleaastase kursuse lõpetanute hulgast neid, kes on jaanuaris 2021 nõus 1‒2 päeva uut gruppi juhendama ja nõustama. Grete ja Eleri on nõus, teevad kahekesi. Karl ja Loviisa mõtlevad veel.

Anton: Kuidas me kõige paremini õpime? Ikka teisi õpetades. Praegused lõpetajad saavad uutele alustajatele oma kogemusi jagada.

Jaanuaris 2021 alustab Tartu kunstikoolis CODE raames juba teine kutseõppe valikuaasta kursus. Kuni 20. novembrini saab registreerida Tartu kunstikooli kodulehe kaudu 3D-kujundamise algkursusele. Kooli tulijalt küsime, miks ta tahab kursusel osaleda ja kus ta tahad saadud oskusi hiljem rakendada. Midagi keerulist ja hullu seal ei ole, sest kursuse jaoks on parim osaline see, kes on kõige rohkem segaduses. Erialane ettevalmistus pole oluline.

Tõnisson: „Millal mul seda (artiklit) aega lugeda on!“

Aga näed, jõudsidki lõpuni. Aitäh!

The project CODE benefits from a 2 300 000 € grant from Iceland, Liechtenstein and Norway through the EEA and Norway Grants Fund for Youth Employment. The sole responsibility for the content of this website lies with the Human Resources Development Agency and under no circumstances can be assumed that it reflects the official opinion of the Fund Operator or the Donors.